Hannah Harkes on interdistsiplinaarne kunstnik. Tema töödes kohtuvad visuaalmeedia, joonistamine, trükikunst, installatsioon ja performatiivne kunst. Tema teosed kõnelevad igapäevastest olukordadest, kus ausus kohtub absurdsusega. Hannah teosed on ruumi, sündmuse või konteksti põhised, mistõttu saab tema töid eksponeerida ning kogeda vaid korra. Hannahi tööprotsessi tundlikkuse tõttu on kunstniku poolt käsitletud teemad väga erinevad.

Hannah Harkes lõpetas 2011. aastal Gray’s School of Art ning omandas bakalaurusekraadi graafikas. Hetkel on ta Winchesteri Ülikooli magistriõppes. Alates 2011. aastast on Hannahil olnud kaheksa isikunäitust Eestis, Soomes ja Rootsis. Ta on ka osalenud paljudel rahvusvahelistel etendustel ja grupinäitustel Xi’anist New Yorgini välja. Hannahile meeldib kollaboratsioon ning ta on algatanud ühisprojekte koreograafide, muusikute, antropoloogide, üliõpilaste ja teiste trükimeistritega. Hannah on aktiivne kultuurivaldkonnas: sealhulgas on ta õpetanud joonistamist ning graafikat Eesti Kunstiakadeemias, kaasjuhtinud Ptarmigani projekti, töötanud trükimeistrina Laboras ja viinud läbi  erinevaid töötubasid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ta on Grafodroomi, väikse kunstnike kollektiivi, liige, mis korraldab üritusi, kunstnike residentuure ning graafika töötubasid. 2012. aastast elab  Hannah alaliselt Eestis, Tallinnas.

 

Mõned teosed fotogaleriis:

 

 

 

– PostEurop: Väljapanekut kureeris Šoti kunstikolleegium Place + Platform. Projektis osales 10 kunstniku ning nad kõik kasutasid oma teostes pappkarpi. Materjal, mida kunstnikud käitasid, saadeti Šotimaalt Eestisse ning oli valmistatud kokkupressitud kartongkastist. Postkaardi suurusetele paberilehtedele trükiti fotopolümeeri abil. Seejärel lisati postkaartidele 100 baltikumi kultuurivaldkonnas tegutseva inimese adressaati ning alles pärast seda saadeti need Edinburghi näitusele. Näituse käigus võisid külastajad neid samu kaarte endale soetada. Ostuhind oli 1 nael eeladresseeritud postkaardi kohta. Läbi selle avanes külastajatel ainulaadne võimalus astuda dialoogi tundmatute isikutega.

– Fear of Bodies (linoollõige, 2016);

– Hectare: Tegemist on lauamänguga, kus mängijad peavad toime tulema põllumajanduse võimalike tõusude ja mõõnadega, lähtudes tänapäeva majanduslikest väljavaadetest Eestis;

– Bad Henry: Hannah Harkesi isikunäitus “Bad Henry” uurib sünni ja surma sarnasusi läbi erinevate eluviiside, tuues välja kahe venna dokumenteeritud elu- ja surmaloo. Installatsioon juhib tähelepanu kui sarnased on keha bioloogilised funktsioonid nii enne sündi kui surma.

– Graforotika 2.0: See projekt sai alguse rulluisutavatest graafikutest ning arenes välja kogu inimkehaga trükkimiseks. Kunstnikeduo esines reaalajas – korraga trükkides traditsioonilisi graafika plaate ning pakkudes samal ajal koreograafilist silmapaistvat etteastet.